Heahtenummir 112 ja EU oktasaš
máná veahkeheapmái dárkkuhuvvon
nummirat 116000 ja 116111
Dorvorávvagat
mánáid vánhemiidda ja bajásgeassiide
mánáid heahtediliid ja várradiliid várás.
Dát dorvorávvagat leat nammejahkii dárkkuhuvvon oahpahan láhkai vuolleskuvlla skuvlamánáide geat johtigohtet ruovttu olggobealde ja geavahišgohtet maiddái neahta okto. Dán muttus mánná galggašii hálddašit heahtediliid ja čuolbma- ja várradiliid ja diehtit mo doaibmat ja geasa váldit oktavuođa.
Dáid dorvorávvagiin leat váldon vuhtii Dearvvašvuođa ja buresveadjinlágádusa 4–11- jahkásaččaide dárkkuhuvvon rávvagat mat leat Tunne- ja turvataitoja lapsille -DBL publikašuvnnas siiddus 101 (Dovdo- ja dorvodáiddut mánáide; ii jorgaluvvon). (Lajunen Kaija, Andell Minna, Ylenius-Lehtonen Mirja. Tunne- ja turvataitoja lapsille. Helsinki:
Terveyden ja hyvinvoinnin laitos THL 2015.)
Dorvvolašvuohta lea máná vuođđovuoigatvuohta. Ane fuola dán vuođđovuoigatvuođas ja atte mánnái doarvái viiddis dorvorávvagiid sierra diliide. Lea dehálaš, ahte máná dorvorávvagiid smiehttá máná eallinbirrasa ja –vuogi oaidninčiegas nu, ahte mánnái addon rávvagat heivejit máná eallimii.
Heahtenummir 112 ja EU oktasaš máná veahkeheapmái dárkkuhuvvon nummirat 116000 ja 116111
- Heahtenummir 112: Oahpat mánnái heahtenummira 112 ja dan rivttes geavaheapmi,
gč. Milloin soitat hätänumeroon 112? – Hätäkeskuslaitos (suomastit)
(Goas riŋget heahtenummirii 112? – Heahteguovddášlágádus)
Ongelmatilanteet ja tiedustelut – Hätäkeskuslaitos (112.fi) (suomastit)
(Čuolbmadilit ja diđošteamit – Heahteguovddášlágádus)Oahpat mánnái ahte go heahtenummiris vástidit, dohko galgá muitalit gii riŋge, gos lea ja mii lea dáhpáhuvvan. Lea dehálaš guldalit rávvagiid ja vástidit gažaldagaide. Mánnái lea buorre muitalit ahte heahtenummiris eai jáhkkimis máhte sámegiela ja danin dáid áššiid livčče buorre máhttit muitalit maiddái suoma- dahje ruoŧagillii. Heahtenummiris lea goittotge vejolašvuohta geavahit dulkka ja mánnái sáhttá čilget mo son dan sáhttá dáhttut. Sámeguovllus lea buorre váldit vuhtii, ahte hállangielas geavahuvvon sámegielat báikenamma ii álo leat báikki virggálaš namma ja danin livččii buorre diehtit báikkiid namaid maiddái virggálaš hámis.
Mánnái lea maiddái buorre addit rávvagiid mo heahtenummirii sáhttá riŋget dallege, go telefovdna lea lohkas ja das lea PIN-koda, man mánná ii dieđe. Dasa lassin lea buorre mannat čađa, mo doaibmat dalle jos ii leat telefonoktavuohta. Sámeguovllus leat maiddái guhkes gaskkat, man dihte veahki sáhttá gártat vuordit oalle guhká. Danin livččiige buorre, ahte mánná diehtá gii lea dakkár oahpes ollesolmmoš geasa sáhttá dorvvastit dahje gean lusa sáhttá mannat heahtedilis.
Heahtenummirii riŋgejuvvo dušše hohpolaš heahtediliin go báikki ala dárbbašuvvojit veahkeheaddji virgeoapmahaččat. Go diehtá dahje eahpida, ahte heagga, dearvvašvuohta, opmodat dahje biras leat áitaga dahje vára vuolde, sáhttá dalle riŋget heahtenummirii.
Oahpat mánnái mii lea heahtedilli, goas galgá ja sáhttá riŋget heahtenummirii. Mana čađa mánáin iešguđetlágan čuolbmadiliid nu, ahte muitalat ovdamearkadáhpáhusaid, main dárbbaša veahki dahje rávvaga. Suokkardalli ovttas sáhttágo riŋget heahtenummirii omd. čuovvovaš dáhpáhusain:
– skibir nordada sakka juolggis iige sáhte vázzit (juo)
– beana gárgida šiljus (ii dábálaččat, muhto juo jus beana lea váralaš)
– skuvllas fuobmát ahte muhtun skihpáris lea fárus ávjovearju (ávjovearjju
hálddusdoallan almmolaš sajis lea lága mielde gildojuvvon( (juo – skuvlii ii oaččo buktit makkárge vearjjuid iige maiddái duhkorasvearjjuid)
– skuvlla olggobealde lea biillas olmmoš gii bivdá skuvlamánáid iežas fárrui (juo)
– skihpáraččaidjoavkkus šaddá gizzu dahje doarrun (dákkár diliin livččii buorre
dorvvastit vuos lagaš ollesolbmui, muhto jus ii leat ollesolmmoš ja jus lea dearvvašvuođavárra, de juo)
– skihpáraččaidjoavkkus muhtun dahká maid nu veriid mii lea lága vuostá: váldá
alcces nuppi olbmo opmodaga dahje vahágahttá nuppi olbmo opmodaga
(dáhpáhusa mielde vihkkedallan, sáhttágo áššis vuos ságastallat ollesolbmuin?)
– jos ovdamearkka dihte fuobmá ahte muhtun lea suoládeamen sihkkela, sáhttá
riŋget heahtenummirii
– vánhemiid livčče dehálaš smiehttat lasi ovdamearkkaid mat laktásit namalassii sin bearraša eallinvuohkái ja –birrasii (omd. dilit mat laktásit luonddus johtimii, guollebivdui dahje boazobargguide)
– Ealli lea heađis – goas riŋget heahtenummirii Eläin hädässä – milloin soitat 112? – Hätäkeskuslaitos (suomastit)
– liŋkaoktavuohta: lasi ovdamearkkat Ohjeita eri tilanteisiin – Hätäkeskuslaitos
(112.fi) (Rávvagat sierra diliide – Heahteguovddášlágádus)
-rávvagiin muitaluvvo, ahte jápmán ealli dihte ii galgga riŋget heahtenummirii,
muhto mánnái lea buorre muitalit, ahte goittotge omd. biilii vuojáhallan bohcco
birra galgá almmuhit heahtenummirii
3. Vánhemiid telefonnummir: ane fuola das, ahte mánná máhttá bajil vánhemiid
telefonnummiriid ja dasa lassin vejolaččat gean nu eará lagaš ja dehálaš olbmo
nummira.
4. EU oktasaš mánáid telefonnummir lea 116111. Eará telefonnummirat main veahkehit mánáid: heahtenummira lassin fállamis leat mánáid veahkeheaddji telefonbálvalusat maidda mánát sáhttet riŋget, jos jearaldagas ii leat heahtedilli. Atte mánnái dieđu dáid bálvalannummiriin, ee. EU oktasaš mánáid telefonnummiris.
Suomas mánáid ja nuoraid veahkeheaddji telefonnummiris fuolaha Mannerheimin
Lastensuojeluliitto (Mannerheim mánáidsuodjalanlihttu):
www.nuortennetti.fi/apua-ja-tukea/lasten-ja-nuorten-puhelin/
(suomastit). Mánáid ja nuoraid telefovdnii sáhttá riŋget nuvttá.
Mánáid ja nuoraid telefovnna bálvalus ruoŧagillii: på svenska må-ti kl. 14–17 och ons- to kl. 14–20 på numret 0800 96 116.
Veahkki lea oažžumis maiddái čuovvovaš bálvalusain:
– Apuu-chat (7–15-jahkásaččaide) rabas juohke beaivve dii 9–22, čujuhus apuu.fi
(suomagillii)
– apuu-chat lea SOS-Lapsikylä (SOS-Mánnagilli) ságastallandoarjja
– SekasinChat (12–29-jahkásaččaide) sekasin.fi/ (suomagillii)
– SekasinChat lea Mieli ro ságastallanbálvalus
– Kriisadiliin veahki oažžu Mieli ro riikaviidosaš kriisatelefonbálvalusas:
MIELI Kriisipuhelin 09 2525 0111 (ee. suomastit)
5. EU oktasaš nummir 116000 veahkeha go mánná lea jávkan. Dan várás ahte mánná láhppo dahje jávká bearraša olgoriikka mátkki áigge EU guovllus, lea buorre diehtit ahte lea leamen EU oktasaš veahkeheaddji bálvalannummir 116000. Suomas galgá máná jávkamis almmuhit vuos heahtenummirii 112. Loga lasi láhppon mánáid cavgilan- ja bálvalantelefovnnaid birra suomagielat liŋkkain Kadonneiden lasten
vihjepuhelin 116 000 – Hätäkeskuslaitos ja www.kadonneetlapset.fi.
Máná láhppoma vári olgoriikka mátkkiid áigge mánás livččii buorre leat giehtabáddi
mas gávdnojit vánhemiid telefonnummirat. Mánáid vánhemiidda gullet mánáid
gohcinvejolašvuohta ja dorvvolašvuođas fuolaheapmi: mánáid ii galgga guođđit
almmá áššálaš bearráigeahču haga (omd. guođđit oađđit hoteallalatnjii vánhemiid
haga.)
Skuvlaluodda ja skuvlla lagašguovllut, biilii siektadeaddjit, veahki bivdit
6. Skuvlaluodda ja skuvlla lagašguovllut: jos muhtun amas olmmoš bivdá máná iežas fárrui skuvlla olggobealde ja lagašguovlluin, galgá máná dieđusge rávvet ahte ii mana amas olbmuid fárrui, muhto ahte maiddái almmuha áššis dakkaviđe heahtenummirii ja skuvlii. Jos lea vejolaš de lea buorre geahččalit muitit duokkár olbmo biilla registtarnummira. Seamma rávvagat heivejit maiddái eará báikkiide.
7. Skuvlaluotta alde dahje eará báikkiin sáhttet leat maiddái dakkár amas olbmot geat bivdet mánás rávvaga dahje veahki man nu čulbmii. Dát ollesolbmot sáhttet jearrat omd. rávvaga rivttes luottas man nu čujuhussii dahje bivdet máná veahkehit man nu eará áššis ja vuolgit ollesolbmo fárrui (omd. láhppon diŋgga ohcamis). Muital mánnái ahte mánná ii dárbbaš veahkehit dákkár amas ollesolbmuid ja ahte galgá dakkaviđe vuolgit eret báikki alde. Ollesolbmot sáhttet bivdit veahki ja rávvaga eará ollesolbmuin. Leat boahtán ovdan dáhpáhusat main amas ollesolmmoš geavaha man nu dahkusiva ja bivdá mánás veahki vai oažžu máná iežas fárrui dahje eret almmolaš sajis. Dáid ollesolbmuid ulbmilin lea ávkkástallat mánáiguin ja dáid dáhpáhusain leat hui šállošahtti ovdamearkkat.
8. Ollesolbmo fárrui vuolgin: máná galgá rávvet ahte son ii vuolgge deaivat
dovdameahttun neahttaskihpára almmá ollesolbmo haga. Mánná ii maiddái galgga
vuolgit oahpes ollesolbmo fárrui jos son ii leat soahpan das ruovttuveagain. Jos
mánná spiehkkasa vánhemiiguin sohppon diibmoáiggis dain galgá almmuhit
ruovttuvehkii, vai nu eastit dárbbašmeahttun jávkanalmmuhusaid.
9. DBL rávvagiid mielde mánná ii galgga goassege mannat okto ollesolbmo haga
sevdnjes ja ávdin sajiide. Mánáin galgá goittotge soahpat makkár báikkiin ja goas lea lohpi johtit ollesolbmo haga. Mánáin lea buorre soahpat ahte lea dehálaš almmuhit, gosa lea mannamin ja ahte galgá doallat telefovnna fárus.
10. Mana mánáin čađa diliid main son sáhttá láhppot, main muhtun álgá čuovvut su dahje mánná deaivida olbmo gii láhtte uhkideaddji láhkai dahje apmasit. DBL
rávvagiid mielde máná galgá rávvet mannat gávpái dahje man nu eará sadjái, gos
leat ollu olbmot ja muitalit ollesolbmui mii lea heahtin.
11. Oahpat máná ahte son ii váldde amas olbmuin njálgáid, juhkamušaid, borramuša dahje duhpáha.
Dorvorávvagat mánáid vánhemiidda
ja bajásgeassiide mánáid heahtediliid
ja várradiliid várás.
Heahtenummir 112 ja EU oktasaš máná veahkeheapmái dárkkuhuvvon nummirat 116000 ja 116111
Mánná okto ruovttus ja priváhtavuođa suddjen
12. Mánná okto ruovttus: oahpat mánnái ahte ruovttu uvssa ii galgga leahkkut jos ii
dieđe, gii uvssa lea duohken. Mánná ii galgga maiddái telefovnnas muitalit geasage
ahte lea okto ruovttus. Máná galgá rávvet jearrat geasa vánhemat sáhttet riŋget
ruovttoluotta.
13. Priváhtavuođa suddjen: máná galgá rávvet ahte son ii atte iežas oktavuođadieđuid (namma, čujuhus, telefonnummir, šleađgapoasta) amas olbmuide.
14. Priváhtavuođa suddjemii gullá maiddái ahte mánná ii sádde neahtas dahje muđuid atte earáide dakkár govaid, main mánás leat uhccán biktasat badjelis dahje lea álás. Oahpat mánnái ahte sus leat priváhta guovllut gorudis ja dat leat dat guovllut, mat gokčojuvvojit vuojadanbiktasiin. Jos muhtun bivdá mánás dákkár govaid dahje mánná oažžu dákkár govaid neahta bokte, dain galgá muitalit ollesolbmui.
15. Priváhtavuođa suddjemii gullá maiddái dat, ahte geange eará mánás eai olggosaddo loavkašuhtti govat neahtas dahje eará sajis. Govven almmolaš sajis lea dábálaččat lobálaš, muhto nuppiid olbmuid ii oaččo loavkašuhttit nu ahte olggosaddá dakkár govaid, mat loavkašuhttet sin.
16. Rávve máná mo galgá doaibmat dalle jos gii nu govve su almmá lobi haga. Mánás lea vuoigatvuohta gieldit govvemis.
17. Rávve mánát geavahit neahta dorvvolaččat. Rávvagat dorvvolaš neahta
geavaheapmái gávdnojit ee. čujuhusain: www.pelastakaalapset.fi ja www.mll.fi
(suomagillii).
18. Jos mánná oaidná maid nu mii suorggaha su dahje muhtun láhtte su guovdu apmasit neahtas dahje eará sajis, áššis galgá muitalit dorvvolaš ollesolbmui.
Čuolbmadiliide gávdno álo veahkki iige mánná leat sivalaš
19. Ságastala mánáin dan birra gii rievtti mielde lea amas olmmoš ja maid máná
dájuheapmi dárkkuha. Olbmot geat geahččalit ávkkástallat mánáiguin, lihkostuvvet iežas bahás áigumušain nu ahte “oahpásmuvvet mánnái” vehážiid mielde neahtas, dahkaluddet nubbin olmmožin ja nuppi ahkásažžan go maid sii leat ja čihket dan, masa leat figgamin. Mánáin ávkkástallan vuođđuduvvá measta álo dájuheapmái. Muital mánnái maid dájuheapmi dárkkuha. Mánná lea várradilis jos son vánhemiidda muitalkeahttá vuolgá deaivat amas olbmo, gii lea dájuhan su dákkár deaivvadeapmái.
Beare buorre fálaldat ja váralaš some-hástalusat
20. Veahkki mánnái: Jos mii nu váivves áššiid lea juo dáhpáhuvvan, mánná lea
ovdamearkka dihte sádden neahtas muhtun dovdameahttun olbmui álásgovaid sus alddis, atte mánnái juo ovddalgihtii rávvagiid, mo doaibmat ja maid duokkár dilli rievtti mielde oaivvilda. Oahpat máná ahte son ii galgga sivahit iežas, muhto ahte sivva lea álo ollesolbmo ja ahte máná sáhttá álo veahkehit. Muhtun mánát leat nuonddahallan dáin diliin nu ahte lea duođaid dehálaš oažžut mánnái veahki ja áššedovdi rávvagiid das, mo vuoitit áŧestusa ja oažžut veahki. Máná ii galgga sivahit áššis mas ollesolmmoš lea vásttus. Jos mánná gártá ng. seaksačavggaheami čuozáhahkan dahjege ahte máná álásgova ožžon uhkida omd. lebbet gova ja gáibida mánás ruđa, almmuhus galgá dahkkot bolesii ja bivdit rávvagiid das, mo duođaštusmateriála váldo rádjui.
Máŋggat mánát vulget ohcat interneahtas dieđu seaksaáššiin jos diehtu ii muđuid leat oažžumis. Ane fuola das ahte dalle go dieđu dárbu álgá, de mánná diehtá gos oažžu áššálaš ja rivttes dieđu seksuálavuođas. Neahtas johtti krimineallat ávkkástallet dávjá juste dainna ahte mánná sáhttá leat beroštuvvan oažžut dieđu áššiin, mat laktásit seksuálavuhtii.Vaaralliset somehaasteet – MLL
21. Oahpat mánnái jierpmi geavaheami ja gamu dovddu guldaleami. Mana mánáin čađadakkár diliid goas gamu dovddu gánniha guldalit ja mánná galgá leat gohccevaš dainna, maid dahká. Muhtumin geavvá nu, ahte muhtun fállá neahtas, skuvlaluotta alde dahje eará sajis maid nu dakkáriid mii orru leamen beare buorre dan ektui, ahte livččii duohta. Beare buorre fálaldat lea dájuheaddjiid atnin vuohki. Dalle galgá leat várrugas. Beare buorre fálaldat ii leat duohta, muhto fal dainna geahčalit siektadit ja oažžut mannat mohkkái mainna fidnejit máná dahje nuora dahkat maid nu, maid dájuheaddji/kriminealla háliida.
Oahpat mánnásat ahte ii galgga leat “dájuhangálvu”. Gomu váruhusa galgá guldalit dalle go skihpárat dahje neahttahástalusat oalgguhit man nu váralažžii. Neahtas leat ollu earenoamáš váralaš some-hástalusat maidda mánná ii eisege galgga vuolgit fárrui. Loga váralaš some-hástalusain suomagielat liŋkkas Vaaralliset some-haasteet – MML.
